Olles eelnevalt paika pannud oma mängumaa (ehk lahti seletanud selle, kuidas veeb suvalise kodaniku meediaks muudab) tuleks ette võtta informatsioon ise -- mis on see, mis tegelikult asjast huvitatud avalikkusele korda läheb?

Ajaveebnik ehk weblogger Dave Winer räägib mitmel puhul sellisest asjast nagu seda on integrity -- sõnaraamat annab selle tõlkeks kenasti "puutumatus; terviklikus, täielikkus; ausus, otsekohesus". Ma usun, et see peaks olema ka kogu PR-suhtluse puhul oluliseks mõõdupuuks, sest muidu ilmuvad peagi kusagilt välja kodanikud, kellel asja kohta midagi arvata on.

Üks hea näide on hiljutine lugu IDkaardi PIN-ümbrikega -- teisipäeva pealelõunal Minutisse pistetud vihjest sai reedeks EPL esiküljelugu ilma, et ajakirjanik oleks asjaomastelt neljapäeva jooksul saanud terviklikuks ja ausaks kvalifitseeruvat inffi. Vihje ja loo vahele jäi muideks terve puhkepäev ehk esimene mai.

The Cluetrain Manifesto väidab selle kohta, et tegemist on suurkorporatsioonide tüüpilise suhtumisega, räägitakse turule aga mitte turuga. Ning et internet on tekitanud olukorra, kus turuosalised ise saavad omavahel suhelda ja inffi vahetada:

A powerful global conversation has begun. Through the Internet, people are discovering and inventing new ways to share relevant knowledge with blinding speed. As a direct result, markets are getting smarter—and getting smarter faster than most companies.

Tuleb tunnistada, et Cluetrain on kergemat sorti kultuse mõõtu veebisaidist välja kasvanud bestseller mis vajab kindlasti kõrvale ka veidi kriitikat, näiteks võiks lugeda PCMag'i John Dvorak'i artiklit Cult of the Cluetrain Manifesto või siis TheReg'ist Andrew Orlowski kommentaare Back in the Bloghouse. Orlowski võtab Cluetrain'i sõnumi üsna üheselt kokku:

"talk to your customers, and maybe hang around in chat groups a bit more, that kind of thing"

Kõlab suht banaalselt ja kindlasti mõjub kultusena, kui seda 190 leheküljel korrutada, aga vahest võiks asja lahtiseletuseks võtta ette mõne teise guru, näiteks minu lemmiku Philip Greenspun'i, kelle raamatut Philip and Alex's Guide to Web Publishing ma sageli kipun soovitama.

Esimene peatükk kannab pealkirja Envisioning a site that won't be featured in suck.com ja toob 4 näidet erineva otstarbega veebisaitidest. Kui isiklik koduleht välja jätta langevad tema soovitused & soovid ülejäänud kolmel puhul igati Cluetrain'i omadega kokku -- ära kuhja veebi reklaami ja mõttetut PRi, pigem näita rahvale seda, mis sinu toote kasutajale (või tulevasele kasutjale) abiks võiks olla.

See ala on viimasel ajal üsna aktiivselt edasi arenenud, lugeda võiks näiteks ka kliendievangelismist.

Vahekokkuvõte

"Surnud puude" ehk paberi ajastust pärineb soovitus öelda alati välja niivähe kui võimalik, nii segaselt kui võimalik ja teha seda igaks juhuks võimalikult nelja silma all.

Internetis osutuvad edukaks aga siiski vaid need veebilehed, kus kasulikku infot jagatakse. Selleks, et sinu veebilehel olevat loetaks ja sa saaksid selle abil avalikkusega suhelda on vaja unustada kantseliit, marketingi-släng ja riigiametniku tagasihoidlikkus.

Mail This Story