See tekst sai alguse Priit Hõbemäe ja Andrei Korobeiniku kirjavahetusest rate.ee ja vihamise teemal (vt Priidu ajaveebi arhiivilehekülgi mai 2005, juuni algus) -- saatsin neile kutse tulla Tehnokratti probleemi tausta arutama ning sinna juurde oli vaja mingit lähtekohta. Mõni jupp sellest tekstist on leidnud kasutust ka meediaarvustuses Kahesuunaline suhe Postimehes.

* * *

Kui keegi minult (või ühelt vanemalt mehelt) küsiks mis on ajakirjanduse usaldusväärsuse kadumise põhjuseks saaks ta vastuseks "lugejaga suhtlemise vead" või nagu mulle meeldib öelda: "internet on kahesuunaline meedia ja vana-hea ringhääling on kaput, katsuge palun olukorraga leppida". Kumb on targem, kas ajalehe toimetus või selle lugejad? Loomulikult lugejad, sest neid on lihtsalt niipalju kordi rohkem! Iga lugeja loeb ajalehte oma kompetentsist lähtuvalt, avastab tema kompetentsi puuduvatavatest lugudest hulgaliselt möödapanekuid ning teeb kiire (ning tõenäoliselt üsna adekvaatse) järelduse ka ülejäänud sisu osas.

Kui järeldus on loomult negatiivne, sellele ei reageerita (või reageeritakse mõtlematult) -- on tulemuseks peagi flamewar või vihamine. Seda ei ole võimalik vältida anonüümsuse kaotamise, vihastest kommentaaridest teatamise või nende süstemaatilise kustutamisega (sest see sünnitab viha juurde). Käitumisreeglite koostamisel tuleb meeles pidada, et reguleeritav mass on võimsam kui sina ning ükski jõuvõte loodetud tulemust ei anna.

Olles samal teemal korduvalt ja pikalt sõna võtnud oleks vist aeg panna kirja mõned lihtsad põhimõtted. Näiteks sellised:

Postulaat 1: Käitumise suhtluskeskkonnas määravad selle looja poolt kehtestatud (või kehtestamata jäetud) reeglid. Enamus reeglitest ei ole seejuures kirjas kasutamistingimustes, vaid on tarkvara ja kasutajaliidese toimimise (või mittetoimimise) tulemus.

Nt: võimalus artiklit lugemata imetillukesse preview-võimaluseta kommentaarikasti oma arvamus jätta toob kaasa asjassepuutumatud läbu-kommentaarid.

Nt: võimalus piiramatult hinnata viib kiiresti olukorrani, kus hinded ei peegelda hinnatava tegelikku kvaliteeti (Postimehe netikommentaaride hindamisvõimalus, Eurovisioon).

Postulaat 2: Kasutajate meelsus saab alguse "seemnesisust" ehk artiklitest, varasematest kommentaaridest, moderaatorite suhtumisest kasutajatesse. Respekt loob respekti, müra sünnitab müra. Vead ja võimetus neid tunnistada, kallutatus, põhjendamatu moderatsioon sünnitavad viha.

Postulaat 3: Moderatsiooni roll on jälgida kehtiva reeglistiku toimimist, vajadusel abistada kasutajaid reeglite meeles pidamisel kas neid suunates või reegleid lihtsamaks ja arusaadavamaks muutes.

Postulaat 4: Kultuur sh käitumiskultuur sünnib mälust. Eemaldades sobimatu sisu keskkonnast kaotame ühtlasi võimaluse süsteemi enesekorrektsiooniks. Mõistlik on "nurka modereerimine", st sobimatu sisu ei sega tavakasutajat ning ei saa "seemnesisuks", kuid on selgelt näha, et midagi on modereetitud ning soovi korral on võimalik sellega tutvuda veendumaks moderatsiooni õigluses.

Vt: Chilling Effect Clearinghouse

Postulaat 5: keskkond muutub vihkamist sünnitavaks, kui eelmisi postulaate ei arvestada või keskkonna loojate jaoks on suhtluse kvaliteet sügavalt savi.

Nt: ärimudel soosib suurt pageview'de arvu või pingestatud suhtlust (what if flame war IS my business model?)
Nt: reklaamiklientidel puudub adekvaatne võimalus hinnata kontakti väärtust, mis omakorda soodustab hüperpseudokontaktsete ärimudelite teket

Mail This Story